Oblikhappega aurutamine - BLOG
Sügise viimased tööd mesilas.
Sügise viimasteks töödeks mesilas on töö oblikhappega aurutiga, söödanõude koju toomine ja tarude lagede puhastus.
Seekord siis kaasas mul spetsiaalne kaasaegne juhtmevaba auruti. Eelmistel aastatel olen kasutanud Varrox oblikhappe aurutit. Vanem ja kohmakam töötiist milllel kindlasti omad plussid ja ka miinused.
Juhtmevabal aurutil pole vaja vedada juhtmeid ega suurt akut. Töötab see tööriista aku pealt (Minul Makita). Esmane soojendus võtab küll mõne minuti (töötemperatuur 230 C) , kuid hilisem tarude vahel liikumisel aparaadi soojendamiseks kuluv aeg on minimaalne. Seega suurimPluss kaasaegsel tööriistal on aeg, mis kulub mesilasgrupis. Kuna grupp saab kiiresti tehtud, on mõnusam ja kiirem seda tõrjemeetodit teha mitu korda aastas. (mitte vaid sügisel)
Suurimaks miinuseks on seadmel see, et kaasas võiks ja peaks olema kohe mitu korralikku ja kallist akut. (Varrox auruti puhul võtsin energia töötava auto akult). Seega, kui aku(d) mingil põhjusel tühi (Seade lülitub automaatselt välja, kui pinge langeb kuni 15,4 V)
Doseerimine mõlemal puhul 2g ja auru eraldumine ca 30 sekundit.
Aur on effektiivsem, kui pere ei ole veel sügisel talvekobaras. Minu tarudel on eraldi alused, mille peal on omakorda tarupõhi. Peale selle kõige hea, et see hoiab talvel taru all hea vetilatsiooni ning suvel ka rohi ei kasva tarupõhja avast läbi, on põhjast abi arutamisel. Nimelt on mul kaasas porolooni ribad, mis panen külgedele ette, et aur ikka tarusse maksimaalselt aurutamise ajal jääks. (Pildil näha) ja lennuava panen porolooni ribaga kinni, et aur välja ei pääseks. Nurgast siis aurutiga “suitsetan”
NB! Mina teen sügisel nii, et teen grupile lausa kaks ringi peale st. kui jõuan lõppu, siis alustan esimesest tarust uuesti. Olen kuulnud targematel mesinikelt, et aurutamise effektiivsus selliselt on lihtsalt suurem ja tulemus parem.
Lisan siia Varrox aurusti.pdf ja Oblikhappe auriti kasutusjuhend.pdf kasutusjuhendid.
Söödanõudega on nii, et kindlat aega millal need mesilast ära peab tooma ei olegi. (“Viisakas” ju oleks enne talve ikka ära tuua ja nii ka nõud peavad selliselt ka kauem vastu”) Vahepealsel ajal, kui nôusid ära veel ei vii, on minu väike “nipp nõu puhastamiseks see, et võtan ära söödanõus oleva takisti, mis ei lase mesilasel nõusse minna, kui seal see talvesööt. Takisti ära võtmisega (kui talvesööt on nõus otsas) mesilased suuresti ise puhastavad juba nõu ära ja kasutavad ära “viimsegi piisa sööta”). Hiljem mina küll kodus puhastan kergelt veel üle.
Ühtlasi puhastan ja “põletan” ära ka taru laed. (Pôhjad vahetan veebruaris-märtsis). Kaasas on mul selleks põleti. Võimalus on puhastatud laed ka kodust kaasa võtta.
Seekord siis kaasas mul spetsiaalne kaasaegne juhtmevaba auruti. Eelmistel aastatel olen kasutanud Varrox oblikhappe aurutit. Vanem ja kohmakam töötiist milllel kindlasti omad plussid ja ka miinused.
Juhtmevabal aurutil pole vaja vedada juhtmeid ega suurt akut. Töötab see tööriista aku pealt (Minul Makita). Esmane soojendus võtab küll mõne minuti (töötemperatuur 230 C) , kuid hilisem tarude vahel liikumisel aparaadi soojendamiseks kuluv aeg on minimaalne. Seega suurimPluss kaasaegsel tööriistal on aeg, mis kulub mesilasgrupis. Kuna grupp saab kiiresti tehtud, on mõnusam ja kiirem seda tõrjemeetodit teha mitu korda aastas. (mitte vaid sügisel)
Suurimaks miinuseks on seadmel see, et kaasas võiks ja peaks olema kohe mitu korralikku ja kallist akut. (Varrox auruti puhul võtsin energia töötava auto akult). Seega, kui aku(d) mingil põhjusel tühi (Seade lülitub automaatselt välja, kui pinge langeb kuni 15,4 V)
Doseerimine mõlemal puhul 2g ja auru eraldumine ca 30 sekundit.
Aur on effektiivsem, kui pere ei ole veel sügisel talvekobaras. Minu tarudel on eraldi alused, mille peal on omakorda tarupõhi. Peale selle kõige hea, et see hoiab talvel taru all hea vetilatsiooni ning suvel ka rohi ei kasva tarupõhja avast läbi, on põhjast abi arutamisel. Nimelt on mul kaasas porolooni ribad, mis panen külgedele ette, et aur ikka tarusse maksimaalselt aurutamise ajal jääks. (Pildil näha) ja lennuava panen porolooni ribaga kinni, et aur välja ei pääseks. Nurgast siis aurutiga “suitsetan”
NB! Mina teen sügisel nii, et teen grupile lausa kaks ringi peale st. kui jõuan lõppu, siis alustan esimesest tarust uuesti. Olen kuulnud targematel mesinikelt, et aurutamise effektiivsus selliselt on lihtsalt suurem ja tulemus parem.
Lisan siia Varrox aurusti.pdf ja Oblikhappe auriti kasutusjuhend.pdf kasutusjuhendid.
Söödanõudega on nii, et kindlat aega millal need mesilast ära peab tooma ei olegi. (“Viisakas” ju oleks enne talve ikka ära tuua ja nii ka nõud peavad selliselt ka kauem vastu”) Vahepealsel ajal, kui nôusid ära veel ei vii, on minu väike “nipp nõu puhastamiseks see, et võtan ära söödanõus oleva takisti, mis ei lase mesilasel nõusse minna, kui seal see talvesööt. Takisti ära võtmisega (kui talvesööt on nõus otsas) mesilased suuresti ise puhastavad juba nõu ära ja kasutavad ära “viimsegi piisa sööta”). Hiljem mina küll kodus puhastan kergelt veel üle.
Ühtlasi puhastan ja “põletan” ära ka taru laed. (Pôhjad vahetan veebruaris-märtsis). Kaasas on mul selleks põleti. Võimalus on puhastatud laed ka kodust kaasa võtta.
Vastused puuduvad