14 aastat mesindamist. Edasi ? - BLOG

Viimane kokkuvõtliku postituse tegin siia peaaegu 4 aastat tagasi. Vahepealne aeg ei tähenda, et ma ei oleks üldse mesindanud aga tunnistan, et pigem oli edasiseks tegutsemiseks nii enesetunne ja motivatsioon allpoole liikumas, kuid läbi selle aasta teadlikult tegutsedes olen tagasi “ mesindamise-rajal” ja nokk ülespoole :)

Olulisemad kokkuvõtlikud tähelepanekud:

1. Üks töö on töö mesilastega mesilasgrupis , mis tundub ju mesinduses peamine, siis  nagu alati on väga olulised (tihtipeale küll esmapilgul märkamatud) taustatööd ja taustajõud. Igati mõnus on minna hommikuti  mesilasse, kui kõik inventar on minekuks  valmis pandud  st. puhastatud ning puhtad korpused, raamid traaditud ning kärjepõhjad sisse lastud jne. jne. jne.  Kõige selle taustatööga  oli alguse aastatel mul pikalt suuresti abiks minu isa. Isa kaotusega sain teadmise, kui palju aega ja energiat kõige selle peale läheb, et kõik tervikuna toimiks.
 
Probleemi lahendus: Vähendasin teadlikult tarude arvu, et vältida edasist  läbipõlemist. Käin täna igapäevaselt päristööl (saarest mandril) , mis tähendab, et pean jõudma  tihtipeale 1 päevaga mesilas tööd tehtud saadud. Tavaliselt on see siis laupäev või pühapäev. Oht see , et ühel päeval näiteks sajab ning lisaks peab olema piisavalt “manööveramis ruumi” ootamatusteks. Tavaliselt ka eelmine päev kulub  väikeseks ettevalmistuseks, et kõik vajalik oleks sõites kaasas. Lihtsalt ju “puhkamiseks” peab ka ju aega olema. 
Väiksemate mahtudega võtavad  sügis-talv-kevadised tööd vähem aega ja jõuab kenasti sarnaselt suvisele mesindamisele kenasti nädalavahetustel plaanitud tööd ka tehtud.
Suur “maailmamuutvat” tarkust eelnevas kõiges ei ole, kui teadlikus ja plaanist kinnipidamine annavad mulle vajaliku aja ja ka motivatsiooni mesilat järgmistel aastatel kasvatada.
PS. Kokkuvõtlikult on maksimaalne arv tarusid minu puhul 25-30 + sügisesed talvituma minevad varupered.

2. Mesindamine peale kena hobi on ka kahjuks kulu ja hea kui vähemasti sellesthobist saadav sissetulek osaliselt kulud ära kataks. Võib minna nii, et kulutad ära kogu raha ja tuju nullis.

Probleemi lahendus: See, et mesi saab sügisel suurde vaati, ämbrisse või ka purki ei ole veel mesiniku sissetulek. Sissetulek on see, kui keegi on sinu mee päris rahaga ära ostaks. Päris raha all pean silmas seda, et mett tasuta sugulaste ning tuttavate vahel ära jaotatades, ei ole see majandamine vaid kuskilt pead leidama ka mee ostjaid. Selle kõigega  peab ka sellega tegelema. Mitte ehk väiksema mesila puhul igapäevaselt, kui piisavalt tihedalt ja kiirelt. Võimalus on seda kõike teha on siis ise,  kuid minu puhul tuli siin appi minu lähim, abikaasa. Öeldakse , et kahe inimese tegutsemisel  on kolme inimese energia. Müügitöö tähendab siin tihedat suhtlemist oma püsikundedega, kauplustega, vajadusel laatadel käimist jne. Meepurgid peavad saama villitud, korrektselt sildistatud, välja saadetud jne. Raamatupidamine ja muu vajalik  asjaajamine võtab oma . Kui kõik see minu puhul suruda veel sinna lühikesse nädalavahetusse, siis ainult üksi tehes “jooksutab see juhtme mul kiiresti kinni”. Seega lahendus minu jaoks tekkis mulle nendel aastatel kõige lähemalt. Abikaasa mõtles, vaatas ja otsustas appi tulla. Eks meile mõlema on motivatsiooniks, et ajame ju ühist asja  ja pakume tõeliselt head toodet (meie puhul siis mett) .
Naljana pooleks 

Naljana pooleks öeldakse, et mesindada on niikaua hea, kui raha ja motivatsiooni jätkub. Oma tõde selles on. Kokkuvõttes olen tagasi.